Seekord saan seda teha mina. Just, tõepoolest, meie trenni poiss Eerik Pank on U14 vanuste poiste arvestuses EM-i pronks sumo maadluses, +70 kg kehakaalus.
Kõigepealt kasvas Eerik suvega suuremaks, selliseks 100 kilogrammiseks. Oli kohe selge, et kreeka-rooma maadluses meil sel aastal midagi teha ei ole. Selle vanuse suurim kaal on kr-r maadluses -85kg.
Ei mäletagi kust see info tuli, aga septembris toimusid sumo maadluse eestikad ja õnneks saime MK Juhani poistega Eeriku ka võistlustele kaasa saata. Sealt tulid siis hõbe ja pronks. Mõtlesin - tore. Olin kuulnud, et kullaga oleks saanud euroopakatele. Mis siis ikka. Hõbe ja pronks on ju ka head kohad
Paar päeva hiljem tuli kiri, et Pank on oodatud Eesti esindusega Brandenburgi EM-le. No mis sa oskad öelda. Rõõm missugune.
Rääkisime koduga läbi, panime nimed kirja, maksime raha ära.
Enne minekut kutsus Meelis Höövelson Vinni, koondislastele korraldatud laagrisse sumot õppima. Eerik käis seal kaks nädalavahetust. Vinnis oli isegi Baruto isiklikult Eerikuga tegelenud. Eerik ise saatis peale trenni sellise sõnumi "Trenn oli vägev 2 korda tuli ninast verd". Kui see ei ole Eeriku moodi, siis mis on?;) Läänemaal on meil oma kangelane olemas - Aap Uspenski, käis meil Lihulas oma salanippe õpetamas. Aitas teha viimast lihvi.
See on parim, mida oskasin pakkuda, oleks võinud ju ise ka punnitada - yuutuubida ja õppida, aga tõde on see, et ma ei osanud sumo vöödki siduda.
Enda õigustuseks, täna juba oskan:)
Ootame bussi |
13.10.2016 panime hommikul asjad Eeriku vanaema autosse ja asusime Koti ristilt minekule. Pärnust võttis meid peale suur buss. Sõitsime kaks päeva bussiga, magasime vahepeal Poolas. Neljapäeva õhtul saime kohale, kaaluda ja normaalses hotellis magada.
Hoiame tuju üleval |
UR the man! |
Reede oli meil vaba päev. Põdesime ja praadisime spordihoones, esimesed matšid ei tõotanud eestlastele head. Kaotused tulid järjest. Nägin kuidas see Eerikule mõjus. Läksime enne võistluspäeva lõppu minema. Jalutasime hotelli, sinna oli pea 4 km.
Ostsime süüa, ajasime plära. Pold mõtet end väsitada.
Laupäevane võistluspäev algas kell 12.00, see sobis meile. Uni oli hea, see oli hea märk.
Hommikul võtsin suure riski, ütlesin muu jutu sees, pool mööda-minnes Eerikule, et tegelt ma tahaks täna medalit. See ei tundunud võimatu, miski pole võimatu...
Ma tõesti väga tahtsin...tema pärast ja enda pärast ja kõigi trenni laste pärast.
Ma ei julgenud vaadata, kuidas ta sellele reageerib. Teesklesime, et seda ei juhtunud ja läksime võistluspaika:)
Seal tehti jälle salaasju.
Muide, vöö millega Eerik maadles on Aap Uspenski oma. Googleda, saad teada kui tugeva mehega tegemist on.
Ja siis see algas...
Esimene matš
Peale seda oli juba suva, pinged maas, võit kotis! Või noh, nii sa end rahustad.
Siis algas teine ring. Sa kütad end mõne sekundiga täiesti üles ja tekib SEE tunne.
Adrenaliin, alfa, metslane, jõud, vägi, veri, surm...RAISK, äkki me saame finaali!
Kasvõi palja käsi läheks läbi, mitte tippu, vaid läbi Himaalaja. Ja sa, kurat, isegi usud seda, täiesti tõsimeeli, need 35 sekundit sa usud võimatut...
Teine matš
...ja sind tuuakse sama kiiresti maapeale, sa tasakaalustud, rahuned ja mõtled - suva, võit on ju kotis jne.
Algab kolmas ring ja kõik kordub taas. Pilt jookseb koonusesse...alfa...vägi..surm...Himaalaja.
Kolmas matš
Ma saan aru, et sumo nagu ei ole päris see, või nii, aga...
aga minu trenni poiss on Euroopa pronks!
Fuck yeah! |
Siis sa tuled peale kahepäevast bussisõitu öösel koju. Mõtled nende kõikide laste peale, kes seal end ületasid, läbi põlesid, rumalusi tegid, kaotasid, võitsid, naersid, nutsid, end mulle kui täiesti võõrale treenerile avasid.
Medalistid |
Ja siis mõtled kodustele, saadad sõnumeid, saad sõnumeid, rõõmustad, joovastud.
Kodus on Su plika vahepeal haigeks jäänud, Sa saad jälle aru, et kõige olulisem olla temaga kodus. Ta nagu teadis, et peale sellist virrvarri on mul seda vaja.
Sa rahuned...tasakaalustud:)
Pildid
Aitäh Sport.