Nikita Vinogradov Eesti vabamaadluse meistrivõistluste hõbe.
29. novembril, päev pärast seda, kui Mart Seim tõi Eestile üle aastakümnete taas tõstmise tiitlivõistlustelt medali, kui Epp Mäe võitis kulla ülitugeval turniiril naistemaadluses ja päev pärast seda kui Vladimir Klitško pidi alla vanduma uuele nimele poksi raskekaalu maailmas Tyson Fury-le, osalesid Läänemaa noored maadlejad vabamaadluse Eesti meistrivõistlustel Põltsamaal. Tegemist oli õpilaste, U15, vanuseastme Eesti meistrivõistlustega.
Võistlustel osalemise otsus jäi erinevatel põhjustel üsna viimasele minutile, esiteks kuna meil tegeletakse peamiselt ikkagi kreeka-rooma maadlusega ning nagu juba mainitud oli öö ennem toimumas spordimaailmas palju, mida jälgida.
Põltsamaale oli kokku tulnud sadakond maadlejat, veerandsajast maadlusega tegelevast klubist. Läänemaalt oli selles vanuses välja panna üksnes kaks maadlejat: Rainer Kleinod Lihulast ja Nikita Vinogradov Haapsalust.
Võistlus juba algas põnevalt. Kaalumisel selgus, et Rainer Kleinod oli ilusti kaalus, aga Nikita oli nädalaga kosunud ootamatult 2,5 kg. Kuna osalemise otsus tuli hilja, oli ootamatus kaalumisel ebameeldivaks üllatuseks. Nikita oli 100 grammi kaalust üle ja oli sunnitud osalema 12 kg raskemate poiste arvestuses.
Õnneks oli saatusel varuks veel üks üllatus. Iseenesest on ju ootuspärane, et 15 aastaseid poisse, kes kaaluks -85kg on Eestis vähe, vähem kui 73 kg –seid poisse, nii oligi. Lisaks hea loos, mis asetas vene keelt kõneleva Haapsalu noormehe turniiri tabelis heasse seisu, mille Nikita realiseeris 100%.
Mõlemad poisid alustasid turniiri võiduga. Nikital õnnestus püsida võitmatu finaalini, tulemuseks hõbemedal Eesti meistrivõistlustelt. Rainer Kleinodil oli konkurents väheke tihedam ja tulemuseks 8. koht 12 osaleja hulgas.
Küsimusele kas lühike etteteatamine Nikitat ka segas, vastas noormees lihtsalt pool naljaga, et mis temal ikka arvata, polnud tal ju valikutki, isa käskis ja tuli tulla. Peale finaali jõudmist oli sõnaahtral vene poisil suunurgad üleval pool kõrvu ja ta teatas rahulolevalt, et nüüd võib meiega rahus koju tulla, ema oli ennem äratulekut öelnud, et medalita ärgu ta koju tulgu.
Loomulikult olid need dialoogid kerges huumori võtmes, keelebarjäär nalja ei sega. Loomulikult ei pea lapsi millekski sundima, kuid väikene suunamine ja motiveerimine võib viia uhkete tulemusteni. Igal juhul on iga medal eestikatelt uhke tulemus. Läänemaa maadlejatel oli tore nädalavahetus. Suur tänu kultuurkapitalile, kes on meie eest hoolitsenud, et saame käia võistlemas.
 |
| Rainer ja Nikita - mõlemad umbemakeelsed:) |
Pildid
